Sisdollui      

Máná vuoigatvuođaid soahpamuš

ON:a máná vuoigatvuođaid oppalašsoahpamuš oanehaččat

Olmmošvuoigatvuođat gullet juohkehažžii agis fuolakeahttá. ON:a máná vuoigatvuođaidoppalašsoahpamuš lea ráhkaduvvon dáhkidit máná earenoamáš dárbbuid ja ovdduid. Soahpamuš guoská buohkaid vuollel 18-jahkásaččaid.

Máná vuoigatvuođaid oppalašsoahpamuš dohkkehuvvui Ovttastuvvan Našuvnnaid dievasčoahkkimis jagi 1989. Buot riikkat máilmmis, earret guokte, leat dohkkehan soahpamuša. Soahpamuš geatnegahttá earenoamážit stáhta ja gielddaid. Dasa lassin dat geatnegahttá mánáid váhnemiid ja eará rávesolbmuid. Máná vuoigatvuođat leat ollesolbmuid geatnegasvuođat. Eiseválddit fertejit buot máná guoskevaš doaibmabijuin ja mearrádusain árvvoštallat daid váikkuhusaid mánnái, váldit vuhtii máná ovddu ja guldalit máná oaivila.

Váhnemiin ja fuolaheaddjiin lea deháleamos ovddasvástádus máná fuolaheamis ja šaddadeamis. Dan bargui sis lea vuoigatvuohta oažžut doarjaga, bagadallama ja rávvema. Juos váhnemat dahje fuolaheaddjit eai doarjagis fuolakeahttá nagot atnit ávvira mánás, de stáhta ferte dorvvastit, ahte mánná oažžu buori divššu, sadjásaš bearraša, lágádusdikšuma dahje adopterema bokte.

Soahpamuša čuovvuma ja máná vuoigatvuođaid ollašuvvama bearráigeahččá ON:a máná vuoigatvuođaid komitea. Juohke soahpamuššii searvan riika galgá raporteret komiteai viđa jagi gaskkaid dan, mo dat lea ovdánan máná vuoigatvuođaid ollašuhttimis. Mearreáigge raporttaid vuođul komitea buktá ovdan iežas fuolaid ja ávžžuhusaid iešguđege riikka dilis.

Soahpamuša sisdoalu sáhttá dadjat oanehaččat golmmain fáttáin:

  1. mánás lea vuoigatvuohta earenoamáš suodjalussii ja dikšui ( protection)
  2. doarvái stuorra oassái servodaga resurssain ( provision) sihke
  3. oassálastit agis ja čálgandásis mielde alccesis guoskevaš mearrádusaide ( participation).

Soahpamuššii gullet njeallje oppalaš vuođđojurdaga:

  1. Buot mánát leat dásseárvosaččat.
  2. Máná ovdu lea deháleamos buot mearrádusain.
  3. Mánás lea vuoigatvuohta buori eallimii.
  4. Máná oaiviliid ferte váldit vuhtii.

Mánáidáittardeaddji bargun lea čuovvut ja ovddidit mánáid vuoigatvuođaid ollašuvvama.

Juos fuomášat, ahte du vuoigatvuođaid hilggodit, de sáhtát háleštit áššis omd. váhnemiiguin, oahpaheaddjiin, dearvvašvuohtadivššáriin, skuvlakuráhtoriin dahje eará luohttehahtti ollesolbmuin.

Máná vuoigatvuođaid soahpamuš oanehaččat:

  1. Juohkehaš vuollel 18-jahkásaš lea mánná.
  2. Máná vuoigatvuođat gullet juohke mánnái. Máná ii oaččo soardit su dahje su váhnemiid iešvuođaid, oaiviliid dahje máttuid geažil.
  3. Mánnái guoskevaš mearrádusaid dahkamis galgá álo váldit vuosttamužžan vuhtii máná ovddu.
  4. Stáhta galgá ollašuhttit vuoigatvuođaid, maid Mánáid vuoigatvuođaid soahpamuš mearrida.
  5. Stáhta galgá gudnejahttit váhnemiid dahje eará máná fuolaheddjiid ovddasvástádusa, vuoigatvuođaid ja geatnegasvuođaid máná šaddadeamis.
  6. Mánás lea vuoigatvuohta eallimii. Stáhta galgá dáhkidit nu buriid eavttuid go vejolaš máná ceavzimii ja čálgamii su iežas čálganmuttu mielde.
  7. Mánná galgá registrerejuvvot dalán riegádeami maŋŋá. Riegádan mánás lea vuoigatvuohta nammii ja riikkavulošvuhtii. Mánás lea vuoigatvuohta dovdat váhnemiiddis ja orrut vuosttažettiin sudno divššus.
  8. Mánás lea vuoigatvuohta seailluhit iežas identitehta, riikkavulošvuođa, nama ja fuolkegaskavuođaid.
  9. Álgovuolggalaččat mánná galgá beassat eallit iežas váhnemiiguin, juos sus lea buorre ja oadjebas dilli sudno luhtte. Mánás, guhte ii ása váhnemiiddis luhtte, lea vuoigatvuohta deaivat guktuid váhnemiid. Deaivvadeami sáhttá eastit dalle, juos dat lea máná ovddu vuostá.
  10. Juos mánná ja su váhnemat gártet guhtege sierra riikkaide, stáhtas lea geatnegasvuohta gieđadallat ohcamuša bearraša ovttastahttimii miehtemielalaččat ja ájitkeahttá.
  11. Stáhta galgá caggat mánáid lágahis doalvuma riikkas nubbái.
  12. Mánás lea vuoigatvuohta iežas oaiviliidda buot áššiin, mat gusket su. Máná oaivil galgá váldojuvvot vuhtii su agi ja čálganmuttu mielde.
  13. Mánás lea oaiviliiddis ovdanbuktimii vuoigatvuohta ohcat, váldit vuostá ja juohkit dieđu ja jurdagiid lupmosit, go dat fal ii čuoza eará olbmuid vuoigatvuođaide.
  14. Mánás lea vuoigatvuohta jurdda-, oamedovdo- ja oskkoldatluomusvuhtii. Váhnemiid mánnái addin rávven su vuoigatvuođa atnimis ferte gudnejahttojuvvot.
  15. Mánás lea vuoigatvuohta searvat servviide ja doaibmat dain.
  16. Mánás lea vuoigatvuohta priváhtavuhtii, ruovtturáfái ja reivesuollemasvuhtii. Su gudni dahje beaggima ii oaččo fuotnut.
  17. Mánás lea vuoigatvuohta oažžut dieđihangaskaomiid bokte dakkár dieđu, mii lea dehálaš su ahtanuššama ja buresbirgema dáfus. Máná ferte suodjalit dakkár dieđus ja materiálas, mii sáhttá vahágahttit su buresbirgejumi.
  18. Váhnemiin lea vuosttamuš ja oktasaš ovddasvástádus máná šaddadeamis. Sis lea vuoigatvuohta oažžut dasa doarjaga. Váhnemat galget bargat máná ovddu mielde. Stáhta galgá dáhkidit beaivedikšo- ja mánáidsuodjalanbálvalusaid.
  19. Máná galgá suodjalit buotlágán veahkaválddis, berošmeahttun meannudeamis ja buorringeavaheamis.
  20. Mánás, guhte ii sáhte eallit iežas bearrašiin, lea vuoigatvuohta oažžut earenomáš suoji ja doarjaga. Dalle galgá giddet fuopmášumi máná šaddadeami boahtteáigái sihke máná etnihkalaš, oskkolaš ja gielalaš duogážii.
  21. Mánná sáhttá adopterejuvvot, juos dat lea su dáfus buoremus molssaeaktu.
  22. Báhtareaddjemánás lea vuoigat-vuohta oažžut earenoamáš divššu.
  23. Lámis mánná galgá oažžut buoremus vejolaš divššu ja veahki, mii ovddida su iešluohttámuša ja oassálastima.
  24. Mánás lea vuoigatvuohta eallit nu dearvan go vejolaš ja oažžut dárbbus mielde dearvvaš- ja buozalmasvuohtadivššu. Etniide galgá dáhkidit áššáigullevaš dearvvašvuohtadivššu.
  25. Šaddanruovttu olggobeallái gártan mánás lea vuoigatvuohta dasa, ahte su dikšu ja su dikšui bidjama ákkat dárkkistuvvojit gaskkohagaid.
  26. Mánás lea vuoigatvuohta sosiáladorvui.
  27. Mánás lea vuoigatvuohta eallindássái, mii lea dárbbašlaš su ahtanuššamii.
  28. Mánás lea vuoigatvuohta oažžut vuođđooahpahusa nuvttá. Stáhta galgá ovddidit nuppi dási skuvlema ja oahppobagadeami ja atnit ávvira das, ahte mánát ja nuorat eai heaitte skuvlla gaskan. Skuvlla stivren galgá gudnejahttit máná olmmošárvvu.
  29. Skuvlen galgá gárgehit máná ovttaskas dáidduid ja bajidit máná olmmošvuoigatvuođaid ja iežas giela ja kultuvrra gudnejahttima, vásttolaš riikkavulošvuođa, utnolašvuođa, sohkabeliid dásseárvvu ja birrasa gáhttema.
  30. Unnitlohkui dahje eamiálbmogii gullevaš mánás lea vuoigatvuohta iežas kultuvrii, oskui ja gillii.
  31. Mánás lea vuoigatvuohta vuoiŋŋastit ja duhkoraddat. Sus lea maiddái vuoigatvuohta friddjaáigái ja dáidda- ja kultureallimii.
  32. Mánnái ii oaččo barggahit barggu, mii hehtte su oahpuid dahje vahágahttá su dearvvašvuođa dahje ahtanuššama.
  33. Máná galgá suodjalit gárrenávdnasiin ja lobihis gárrenávdnasiid vuovdimis.
  34. Máná galgá suodjalit buotlágán seksuála buorringeavaheamis.
  35. Stáhtat galget caggat mánáid gávppašeami.
  36. Máná galgá suodjalit buotlágan buorringeavaheamis, mii áitá su buresbirgejumi.
  37. Máná ii oaččo biinnidit iige ráŋggáštit olmmošmeahttumit dahje badjelgeahččanvugiin. Máná giddagassii bidjan galgá leat maŋimuš čoavddus ja dallege ferte váldojuvvot vuhtii su agi miel dárbbut.
  38. Vuollel 18-jahkásačča ii oaččo váldit soahtevehkii iige son oaččo oassálastit soahtái. Buotlágan doaimmain, main leat vearjjut mielde, máná galgá suodjalit. *
  39. Vearredaguid gillájeaddjin gártan máná galgá veajuidahttit ja su vuogáiduvvama servodahkii galgá doarjut.
  40. Lága rihkkon máná galgá várjalit ja su vuoigatvuođaid galgá gudne-jahttit. Riektegeavvamis galg á sierra v áldojuvvot vuhtii máná ahke- ja čálgandássi.
  41. Juos stáhta sisriikkalaš láhkamearrideapmi dáhkida mánáide buoret vuoigatvuođaid go dát soahpamuš, de dan galgá čuovvut.
  42. Stáhta galgá atnit ávvira das, ahte buot riikkavuložat dihtet mánáid vuoigatvuođain.
  43. Dán soahpamuša čuovvuma bearráigeahččá ON:a máná vuoigatvuođaid komitea.
  44. – 54. Dát artiklat leat mearrádusat soahpamuššii searvamis, rievdadeamis, dan raporteremis ja soahpamuša eará fámus.

*) Ahkerádji bajiduvvon lassibeavdegirjjis 15 jagis 18 jahkái.

ON:a máná vuoigatvuođaid oppalašsoahpamuš