Sisdollui      

Oppalašsoahpamuš 

ON:a oppalašsoahpamuš mánáid vuoigatvuođain 6.2.2006

Oppalašsoahpamuš mánáid vuoigatvuođain dohkkehuvvui ON:a 44. dievasčoakkámis 20.11.1989. Dás lea soahpamuša deaksta ollislažžan.

Máná vuoigatvuođain Láidehus

Dán oppalašsoahpamuša soahpamušriikkat
váldet vuhtii,
ahte Ovttastuvvan Našuvnnaid vuođđudangirjjis celkojuvvon vuođđojurdagiid mielde olles olmmošsoga buot lahtuid mielriegádan árvvu sih­ke ovttalágan ja luohpatmeahttun vuoigatvuođaid dovddasteapmi lea friddjavuo­đa, vuoiggalašvuođa ja ráfi vuođđu máilmmis,

muitet,
ahte Ovttastuvvan Našuvnnaid álbmogat leat vuođđudangirjjis nan­nen jáhkuset olbmo vuođđovuoigatvuođaide, árvui ja mearkkašupmái ja leat čat­nasan ovddidit sosiála gárggiideami ja buoret eallindiliid stuorit friddjavuođas,

dovddastit,
ahte Ovttastuvvan Našuvnnat leat olmmošvuoigatvuođaid oppa­máilmmálaš julggaštusas ja riikkaidgaskasaš olmmošvuoigatvuođaid oppalaš­soahpamušain cealkán ja šiehtadan, ahte juohke olmmoš lea osolaš dáin ášše­girjjiin dovddastuvvon vuoigatvuođaide ja friddjavuođaide almmá makkárge erohusa haga, man vuođđun lea nálli, sohkabealli, giella, oskkoldat, politihkalaš dahje eará oaivilat, etnihkalaš dahje eará álgoboahtimuš, jábálaš­vuohta, riegádeapmi dahje eará ášši,

muittuhit millii,
ahte olmmošvuoigatvuođaid oppamáilmmálaš julggaštusas Ovttastuvvan Našuvnnat leat cealkán mánáin leat vuoigatvuohta earenoamáš fuolaheapmái ja veahkkái,

leat nannosat das,
ahte bearrašis, mii lea servodaga vuođđojoavku ja dan buot lahtuid ja earenoamáš mánáid šaddama ja buorredili lunddolaš biras, lea vuoi­gatvuohta oažžut dárbbašlaš suodjaleami ja veahki vai dat nagoda ollásit dikšut geatnegasvuođaidis servodagas,

dovddastit,
ahte mánná galggašii iežas persovnnalašvuođa dievas ja harmo­nalaš ahtanuššama dihte šaddat bajás bearrašis lihkolašvuođa, ráhkisvuođa ja ipmárdusa olis,

váldet vuhtii,
ahte mánnágalggašii leat ollásit válmmaš eallit iešráđálaš ealli­ma servodagas ja su galggašii geassit bajás Ovttastuvvan Našuvnnaid vuođđu­dangirjjis celkojuvvon ideálaid vuoiŋŋas sihke earenoamáš ráfi, olmmošárvvu ja solidáravuođa vuoiŋŋas,

muitet,
ahte dárbu atnit earenoamáš fuola mánás lea gávnnahuvvon Geneva mánáid vuoigatvuođaid julggaštusas jagi 1924 ja Ovttastuvvan Našuvnnaid jagi 1959 dohkkehuvvon mánáid vuoigatvuođaid julggaštusas ja ahte dat lea maiddái dovddastuvvon olmmošvuoigatvuođaid oppamáilmmálaš julggaštusas, riikkavulošvuoigatvuođaid ja politihkalaš vuoigatvuođaid riikkaidgaskasaš op­palašsoahpamušas (earenoamážit dan 23 ja 24 artihkkalis), ekonomalaš, sosiála ja čuvgehussii guoskevaš vuoigatvuođaid riikkaidgaskasaš oppalašsoahpamušas (earenoamážit dan 10 artihkkalis) ja mánáid buorredilis fuolaheaddji sierraorga­nisašuvnnaid ja riikkaidgaskasaš organisašuvnnaid njuolggadusain ja guoskevaš áššegirjjiin,

muitet,
dego Ovttastuvvan Našuvnnaid oppalašsoahpamuša olis skábmamánu 20. beaivve 1959 dohkkehuvvon máná vuoigatvuođaid julggaštusas gávnnahuv­vo, ahte "mánná dárbbaša rumašlaš ja silolaš láttakeahttáivuođas dihte earenoa­máš suodjaleami ja fuolaheami, dan siste áššáigullevaš divššu sihke ovdal riegá­deami ja dan maŋŋel,

muittuhit millii
julggaštusa sosiála ja vuoigatvuođaide guoski vuođđojurda­giin mánáid fuolahusas ja suodjaleamis, earenoamážit biebmománnádilis ja adopšuvnnas riikka rájiid siste ja daid rastá, Ovttastuvvan Našuvnnaid minima­njuolggadusaid nuorragearddi vuoigatvuođas ("Beijing njuolggadusat") ja julg­gaštusa nissoniid ja mánáid suodjaleamis heahtediliin ja verjjostallamiin,

dovddastit,
ahte máilmmi buot riikkain leat mánát, geat ellet hui váttis diliin, ja ahte dákkár mánáid ferte earenoamážit váldit vuhtii,

váldet áššáigullevaš vugii
vuhtii iešguđet álbmoga árbevieruid ja kultuvrra mearkkašumi máná suodjaleamis ja harmonalaš ahtanuššamis,

dovddastit
riikkaidgaskasaš oktasašbarggu mearkkašumi mánáid dilálašvuo­đaid buorideapmái buot riikkain, earenoamažit gárggiideaddji riikkain,

leat soahpan čuovvovačat:

I oassi


1 artihkal

Dán oppalašsoahpamušas mánná dárkkuha juohkeovtta, gii lea vuollel 18-jahkásaš, juos mánnái guoskevaš lágaid mielde olles ahki ii joksojuvvo árat.

2 artihkal

I. Soahpamušriikkat gudnejahttet ja dáhkidit dán oppalašsoahpamušas dovd­dastuvvon vuoigatvuođaid buot sin lágaidvuloš mánáide almmá makkárge vea­laheami haga, man vuođđun lea máná, su váhnemiid dahje eará lágalaš fuolaheaddji nálli, liikeivdni, sohkabealli, giella, oskkoldat, politihkalaš dahje eará oaivilat, riikii guoskevaš, etnihkalaš dahje sosiála álgoboahtimuš, jábálašvuohta, lámisvuoh­ta, riegádeapmi dahje eará.
2. Soahpamušriikkat álggahit buot dárbbašlaš doaimmaid sihkkarastit, ahte mánná oažžu suoji buotlágán vealaheami ja ráŋggášteami vuostá, man vuođđun lea su váhnemiid, lágalaš fuolaheddjiid dahje eará bearašlahtuid árvodássi, doaimmat, oaivilat dahje osku.

3 artihkal

1. Buot almmolaš ja priváhta sosiálafuolahusa, duopmostuoluid, hálddahus­eiseválddiid dahje láhkaásahanlágádusaid doaimmain, mat gusket mánáid, galgá vuosttaš sajis váldit vuhtii máná ávkki.
2. Soahpamušriikkat čatnasit dáhkidit mánnái su buorredili dáfus vealta­meahttun suodjaleami ja fuolaheami vuhtii válddedettiin su váhnemiid, lágalaš fuolaheddjiid dahje eará olbmuid, geain lea lágalaš ovddasvástádus su hárrái, vuoigatvuođaid ja geatnegasvuođaid. Dása vikkadettiin soahpamušriikkat álgga­hit buot dárbbašlaš láhkaásahan- ja hálddahusdoaimmaid.
3. Soahpamušriikkat dáhkidit, ahte mánáid fuolahan- ja suodjalanásahusat ja -bálvalusat čuvvot doaibmaválddálaš eiseválddiid mearrádusaid, mat gusket earenoamážit dorvvolašvuođa, dearvvašvuođa, bargoveaga sturrodaga ja heiv­volašvuoda ja maiddái bargoveaga doarvái buoribearráigeahču.

4 artihkal

Soahpamušriikkat álggahit buot dárbbašlaš láhkaásahan-, hálddahus- ja eará doaimmaid ollašuhttit dán oppalašsoahpamušas dovddastuvvon vuoigatvuođaid. Ekonomalaš, sosiála ja čuvgehussii guoskevaš vuoigatvuođaid ollašuhttima dihte soahpamušriikkat álggahit nu viidát go vejolaš dákkár doaimmaid iežaset návc­caid ja dárbbu mielde riikkaidgaskasaš oktasašbarggu olis.

5 artihkal

Soahpamušriikkat gudnejahttet váhnemiid dahje báikkálaš árbevirolaš stuorabearraša dahje servoša, lágalaš hovdejeddjiid dahje fuolaheddjiid dahje earáid,geain lea juridihkalaš ovddasvástádus mánás, ovddasvástádusa, vuoigatvuođaid ja geatnegasvuođaid fállat mánnái, dađi mielde go su dáiddut ahtanuššet, áššái­gullevaš oahpisteami ja neavvuid dan hárrái, mot dán soahpamušas dovddastuv­von vuoigatvuođaid sáhttá geavahit.

6 artihkal

1. Soahpamušriikkat dovddastit, ahte juohke mánás lea mielriegádan vuoi­gatvuohta eallimii.
2. Soahpamušriikkat dáhkidit mánnái heakkas ceavzima ja ahtanuššama eavttuid nu dievaslaččat go vejolaš.

7 artihkal

Máná galgá dalán riegádeami maŋŋel registreret, ja sus lea riegádeami rájes vuoigatvuohta nammii ja riikkavulošvuhtii ja maiddái, juos vejolaš, vuoigat­vuohta dovdat váhnemiiddis ja leat sudno divššus.
2. Soahpamušriikkat dáhkidit dáid vuoigatvuođaid ollašuhttima riikkaideaset siskkáldas láhkaásaheami ja áššáigullevaš riikkaidgaskasaš áššegirjjiin meroštallo­juvvon geatnegasvuođaideaset mielde earenoamážit dalle, go mánná livččii mu­đuid riikkavulošvuođa haga.

8 artihkal

1. Soahpamušriikkat čatnasit gudnejahttit máná vuoigatvuođa seailluhit iežas identitehta, dan siste iežas riikkavulošvuoda, nama ja fuolkegaskavuođaid nu go láhkaásaheamis mearriduvvo almmá lágahis hehttehusaid haga.
2. Goas mánás lea lágaheamit rihppojuvvon su identitehta dahje dan oasit, soahpamušriikkat galget addit sutnje áššáigullevaš veahki ja suodjaleami su identitehta johtilis máhcaheami čalmmis doaladettiin.

9 artihkal

1. Soahpamušriikkat dáhkidit, ahte mánná ii sirrejuvvo váhnemiinnis sudno dáhtu vuostá earret dalle, go doaibmaválddálaš eiseválddit, geaid mearrádusat sáhttet biddjot duopmostuolu ovdii dutkat, gávnnahit, ahte dat lea gustojeaddji lágaid ja ásahusaid mielde mánnái buoremus.
Dákkár mearrádus soaitá leat dárbbašlaš sierranasdáhpáhusain, dego dalle go máná váhnemat illastit dahje healbadit máná dahje orruba goabbat sajis ja galgá dahkat mearrádusa máná ássanbáikkis.
2. Buot áššeosolaččaide galgá addit vejolašvuoda 1 bihtás dárkkuhuvvon doaimmain oassálastit ášši giedahallamii ja buktit ovdan iežaset oainnuid.
3. Soahpamušriikkat gudnejahttet dakkár máná vuoigatvuođa, gii orru válmemiinnis dahje váhnemiiddisguin sierralagaid, doalahit persovnnalaš gaska­vuođaid ja njuolggooktavuođaid goappáinnai váhnemiinnis jeavddalaččat, earret dalle go dat lea máná buorredili vuostá.
4. Juos dakkár earru lea boađus soahpamušriikka álggahan doaimmain, dego máná váhnemiid gitta váldimis, fáŋgemis, eananbáhtarussii mearrideamis, riikkas eret ádjimis dahje jápmimis (rnielde váldojuvvon dakkár olbmo jápmin man beare sivas, gii lea stáhta hálddus), dát soahpamušriika berre addit bivdaga geažil mánnái, su váhnemii dahje, goas dasa lea buorre ágga, eará bearašlahttui áššáigullevaš dieđuid eret gártan bearašlahtu orrunbáikkis, earret dalle, go dieđu addin sáhtášii vahágahttit máná buorredili. Soahpamušriikkat galget ain sihkkarastit, ahte dákkár bivdaga ovdanbuktin ii daninassii dagat vahága áššeosolaččaide.

10 artihkal

1. Soahpamušriikkaide  9 artihkkala  1 bihtás ásahuvvon geatnegasvuođaid mielde galgá máná dahje su váhnemiid ohcamušaid, mat gusket soahpamušriikii boahtima dahje doppe vuolgima bearraša ođđasisovttastahttima várás, gieđa­hallat miehtemielalaččat, olmmošlaččat ja ájáhalakeahttá. Oassebelleriikkat dáh­kidit dasa lassin, ahte dákkár ohcamuša ovdanbuktin ii daga vahága ohccái iige su bearašlahtuide.
2. Mánás, gean váhnemat orrot goabbat riikkas, lea vuoigatvuohta jeavdda­laččat doalahit persovnnalaš gaskavuođaid ja njuolggooktavuođaid goappánai váhnemii, earret spiehkastatdáhpáhusain. Dáinna ulbmiliin ja soahpamušriikkai­de 9 artihkkala 2 bihtás ásahuvvon geatnegasvuođa mielde soahpamušriikkat galget gudnejahttit máná ja su váhnemiid vuoigatvuođa vuolgit man riikkas bea­re, maiddái su iežas dahje sudno iežaska riikkas, ja boahtit iežas riikii. Riikkas­vuolginvuoigatvuhtii sáhttá bidjat dušše dakkár ráddjehusaid, mat leat ásahuv­von lágas ja mat leat vealtameahttumat dorvvastit riikka dorvvolašvuođa, alm­molaš ortnega (ordre public), riikka olbmuid dearvvašvuođa ja morála dahje eará olbmuid vuoigatvuođaid ja friddjavuođaid, ja mat heivejit oktii dán oppa­lašsoahpamušas dovddastuvvon vuoigatvuođaiguin.

11 artihkal

1. Soahpamušriikkat álggahit doaimmaid, maiguin sáhttá caggat máná doal­vuma lágaheamit riikkas eret dahje doallama lágaheamit olgoriikkas.

2. Dáinna ulbmiliin soahpamušriikkat ovddidit guovtte- dahje máŋggaidgas­kasaš soahpamušaid dahkama dahje gustojeaddji soahpamušaide searvama.

12 artihkal

1. Soahpamušriikkat dáhkidit mánnái, gii nagoda hábmet iežas oainnuid, vuoigatvuođa easttekeahttá ovdanbuktit oainnus buot áššiin, mat gusket máná. Máná oainnuid galgá váldit vuhtii máná agi ja čálganmuttu mielde.

2. Dán ollašuhttima várás mánnái galgá addit earenoamážit vejolašvuođa almmuhit su guoskevaš juridihkalaš dahje hálddahuslaš doaimmain iežas oaivila juogo njuolga dahje ovddasteaddji dahje áššáigullevaš doaibmaorgána bakte riikka lágain ásahuvvon meannudanvugiid mielde.

13 artihkal

1. Mánás lea vuoigatvuohta lupmosit almmuhit iežas oaivila. Dát vuoi­gatvuohta sisttisdoallá friddjavuođa ohcat, vuostáiváldit juohkelágan dieđuid ja jurdagiid rájiid rastá njálmmálaš, girjjálaš, deaddiluvvon, dáidaga dahje man beare hámis, man mánná lea válljen.
2. Dán vuoigatvuođa geavaheapmái sáhttá bidjat ráddjehusaid, muhto dušše dakkáriid, mat leat lágas mearriduvvon dahje mat leat vealtameahttumat:
a) eará olbmuid vuoigatvuođaid dahje beaggima gudnejahttima dihte; dahjeriikka dorvvolašvuođa, almmolaš ortnega (ordre public) dahje
b) riikka olbmuid dearvvašvuođa dahje morála suodjaleami dihte.

14 artihkal

1. Soahpamušriikkat gudnejahttet máná vuoigatvuođa jurddašan-, oame­dovdo- ja oskkoldatfriddjavuhtii.
2. Soahpamušriikkat gudnejahttet váhnemiid ja lágalaš fuolaheddjiid vuoi­gatvuođaid ja geatnegasvuođaid addit mánnái rávvagiid su vuoigatvuođaid gea­vaheamis dakkár vugiin, mii heive oktii máná čálganmuddui.
3. Olbmo vuoigatvuohta dovddastit iežas oskkoldaga dahje nana jáhku sáhttá leat dušše dakkár ráddjehusaidvuloš, mat ásahuvvojit lágas ja mat leat vealta­meahttumat dábálaš dorvvolašvuođa, ortnega, dearvvašvuođa ja morála dahje eará olbmuid vuođđovuoigatvuođaid ja friddjavuođaid suodjaleami dáfus.

15 artihkal

1. Soahpamušriikkat dovddastit máná vuoigatvuođa searvanfriddjavuhtii ja ráfálaš čoahkkananfriddjavuhtii.
2. Dáid vuoigatvuođaid geavaheapmái ii oaččo bidjat eará ráddjehusaid go dakkáriid, mat čuvvot ásahuvvon lágaid ja mat leat vealtameahttumat demo­kráhtalaš servodagas riikka siskkáldas ja dábálaš dorvvolašvuođa, almmolaš ort­nega (ordre public), riikka olbmuid dearvvašvuođa dahje morála suodjaleami dáfus dahje eará olbmuid friddjavuođaid dahje vuoigatvuođaid suodjaleami dáfus.

16 artihkalI.

1. Máná priváhtaeallima, bearraša, ruovttu dahje reivvestallama ii oaččo mie­laeavttus dahje lágaheamit duohtadit iige su gudni dahje beaggima oaččo lága­heamit vuolidit.
2. Mánás lea vuoigatvuohta lága suodjái dákkár duohtadeami ja vuolideami vuostá.

17 artihkal

Soahpamušriikkat dovddastit joavkodieđihangaskomiid dehálaš doaimma ja dáhkidit, ahte mánná oažžu dieđuid máŋggalágan sisriikkalaš ja riikkaidgaska­saš gálduin, earenoamážit dain, maid doaimma ulbmilin lea ovddidit su sosiála, vuoiŋŋalaš ja morálalaš buorredili ja maiddái su rumašlaš dearvvašvuođa ja mielladearvvašvuođa. Dáinna mielain soahpamušriikkat:
a) arvvosmahttet dieđihangaskaomiid juohkit dieđuid ja materiála, mat ovddi­dit máná sosiála ja kultuvrralaš gárggiideami artihkkala 29 vuoiŋŋa mielde;
a) arvvosmahttet riikkaidgaskasaš oktasašbarggu buvttadit, lonohallat ja juohkit dákkár dieđuid ja materiálaid, mat bohtet iešguđetlágán gálduin;
b) arvvosmahttet mánáidgirjjiid buvttadeami ja juohkima;
b) arvvosmahttet dieđihangaskaomiid giddet earenoamáš fuomášumi unnit­logučearddaid ja eamiálbmogiid mánáid gielalaš dárbbuide;
c) arvvosmahttet gárggiidahttit áššáigullevaš prográmmaid gáhttet mánáid dakkár dieđuin ja materiálain, mat sáhttet vahágahttit máná buorredili, artihkkaliid 13 ja 18 mearrádusaid čalmmis doaladettiin.

18 artihkal

1. Soahpamušriikkat vigget buoremus návccaideaset mielde dáhkidit dan vuođđojurdaga dovddasteami, ahte váhnemiin lea oktasaš ovddasvástádus máná bajásgeassimis ja ahtanuššamis. Váhnemiin ja dihto dáhpáhusain lágalaš fuola­heddjiin dahje hovdejeddjiin lea vuosttaš ovddasvástádus máná bajásgeassimis ja ahtanuššamis. Máná ávki mearrida sin doaimmaid.
2. Dán oppalašsoahpamušas dovddastuvvon vuoigatvuođaid dáhkideami ja ovddideami várás soahpamušriikkat addet váhnemiidda ja eará lágalaš fuola­heddjiide áššáigullevaš veahki sin bajásgeassinbarggus ja maiddái fuolahit má­náidsuodjalanásahusaid ja -bálvalusaid gárggiidahttimis.
3. Soahpamušriikkat álggahit buot áššáigullevaš doaimmaid dáhkidit, ahte dakkár váhnemiid mánáin, geat leat dienasbarggus, lea vuoigatvuohta atnit ávkki sidjiide dárkkuhuvvon mánnádikšunbálvalusain ja -lágádusain.

19 artihkal

1. Soahpamušriikkat álggahit buot áššáigullevaš láhkaásahan-, hálddahus-, sosiála ja skuvlendoaimmaid suodjalit máná juohkelágán rumašlaš ja vuoiŋŋalaš veahkaválddis, vahágahttimis ja illasteamis, healbadeamis ja hárehis ja fuones láhttemis dahje ávkkástallamis, mielde lohkkojuvvon seksuála ávkkástallan, dalle go son lea váhnemi(iddi)s, eará lágalaš fuolaheaddjis dahje gean beare eará olbmo divššus.
2. Dákkár suodjalandoaimmat galggašedje dárbbu áigge sisttisdoallat beakti­lis meannudanvugiid vuođđudit sosiála prográmmaid, mat dorjot máná ja su fuolaheaddji olbmuid, ja maiddái meannudanvugiid eastadit, gávdnat, iktit, gieđahallat, dutkat, dikšut ja bearráigeahččat ovdalis govviduvvon dáhpáhusaid, main mánáid illastit, ja čuoččáldahttit ášši dalle, go dasa lea ágga.

20 artihkal

1. Mánás, gii lea muhtin áigge dahje bissovaččat bearraša dorvvu haga dahje gean buorredili geažil ii sáhte diktit orrut bearrašis, lea vuoigatvuohta earenoa­máš suojdaleapmái ja doarjagii stáhta bealis.
2. Soahpamušriikkat dáhkidit dákkár mánnái molssaevttolaš divššu iešguđet riikka siskkáldas lágaid mielde.
3. Dát dikšu sáhttá leat earret eará sadjásašbearašdikšu, isláma lágas mearri­duvvon kafala, adopšuvdna dahje, juos lea dárbu, heivvolaš mánáidsuodjalanlá­gádus. Čovdosa guorahaladettiin galgá giddet áššáigullevaš fuomášumi máná bajásgeassima sávahahtti jotkkolašvuhtii ja máná etnihkalaš, oskkoldalaš, kul­tuvrralaš ja gielalaš duogážii.

21 artihkal

Soahpamušriikkat, mat dovddastit ja/dahje suvvet adopšuvnna, dáhkidit, ahte máná buorredilli lea earenoamáš dehálaš, ja ahte sii galget:
a) dáhkidit, ahte adopšuvnna sáhttet nannet dušše doaibmaválddálaš ei­seválddit, mat heivvolaš láhkaásaheami ja fásta meannudanvugiideaset mielde ja maiddái buot áššáigullevaš ja luohtehahtti dieđuid vuođul gávnnahit, ahte adop­šuvdna lea lobálaš vuhtii válddedettiin máná dilálašvuođa váhnemiid, fulkkiid ja lágalaš fuolaheddjiid hárrái ja ahte, juos lea dárbu, áššeosolaččat leat diđolaččat miehtan adopšuvdnii áššáigullevaš rávvema vuođul;
a) dovddastit, ahte riikkaidgaskasaš adopšuvnna sáhttá guorahallat molssa­evttolaš dikšunvuohkin, juos máná ii sáhte bidjat sadjásašbearrašii dahje adop­teret dahje mange eará heivvolaš láhkái dikšut máná iežas riikkas;
b) dáhkidit, ahte nuppi riikii adopterejuvvon mánná návddaša vástideaddji dorvodoaimmain ja -dásis go riikka siskkáldas adopšuvnnas;
c) álggahit buot áššáigullevaš doaimmaid sihkkarastit, ahte riikkaidgaskasaš adopteren ii heivemeahttumit ávkkut áššeosolaččaid ekonomalaččat;
a) ovddidit dán artihkkala ulbmiliid dagadettiin dárbbu mielde guovtte- dahje máŋggaidgaskasaš ordnemiid dahje soahpamušaid, ja vigget daid olis dáhkidit, ahte doaibmaválddálaš eiseválddit ja doaibmaorgánat dikšot máná ásaiduhtti­ma nuppi riikii.

22 artihkal

1. Soahpamušriikkat álggahit dárbbašlaš doaimmaid dáhkidit, ahte mánná, gii juogo okto dahje ovttas váhnemiiddisguin dahje geainna beare eará olbmuin ohcá báhtareaddji saji, dahje gii adnojuvvo báhtareaddjin heivvolaš riikkaidgaskasaš dahje riikka siskkáldas vuoigatvuođa dahje meannudanvugiid vuođul, oažžu áššáigullevaš suodjaleami ja olmmošlaš veahki, vai son sáhttá návddašit dain vuoigatvuođain, mat leat dovddastuvvon dán oppalašsoahpamu­šas ja eará dakkár riikkaidgaskasaš olmmošvuoigatvuođaid ja olmmošlaš vuoi­gatvuođaid soahpamušain, maidda namuhuvvon riikkat leat osolaččat.
2. Dáinna ulbmiliin soahpamušriikkat oassálastet, nu mot atnet dárbbašlažžan, Ovttastuvvan Našuvnnaid ja eará doaibmaválddálaš ráđđehusaidgaskasaš dahje Ovttastuvvan Našuvnnaiguin bargi luomus organisašuvnnaid rahčamušaide suodjalit ja veahkehit dákkár máná ja maiddái gávdnat báhtareaddjimáná váhne­miid dahje eará bearašlahtuid oažžut máná ja su bearraša ođđasitovttas­tahttima dáfus vealtameahttun dieđuid. Go váhnemiid dahje eará bearašlahtuid eai gávnna, mánná galgá oažžut dakkár suodjalusa, mii dán oppalašsoahpamuša mielde addojuvvo dalle, go mánná lea bissovaččat dahje muhtin áigge bearraša suoji haga man beare ákka dihte.

23 artihkal

1. Soahpamušriikkat dovddastit, ahte vuoiŋŋa dahje rupmaša dáfus lámis mánná galggašii sáhttit návddašit dievas ja buori eallimis diliin, mat dáhkidit olmmošárvvu, ovddidit iešluohttámuša ja veahkehit máná aktiiva oassálastima iežas servodaga doaimmaide.
1. Soahpamušriikkat dovddastit lámis máná vuoigatvuođa oažžut su dillái heivehuvvon divššu ja arvvosmahttet ja sihkkarastet iežaset návccaid mielde, ahte veahkki joksá mánáid, geain lea dasa vuoigatvuohta, ja maiddái olbmuid, geain lea ovddasvástádus sin dikšumis, dalle go veahkki lea ohccojuvvon ja dat heive máná dilálašvuođaide ja su váhnemiid dahje eará dikšuid dillái.
2.Dovddastettiin lámis máná sierranasdárbbuid dán artihkkala 2 bihtá rnear­rádusain namuhuvvon veahkki galgá addojuvvot, go dat beare lea vejolaš, vá­hnemiid dahje máná eará fuolaheddjiid ekonomalaš dili vuhtii válddedettiin. Veahki ulbmilin galgá leat sihkkarastit lámis máná vejolašvuođa skuvlavázzi­mii, skuvlemii, dearvvašvuohtadikšun- ja veajuiduhttinbálvalusaide, fidnoskuvle­mii ja áhpásmahttindoaimmaide nu, ahte mánná vuogáiduvvá birastahtti servo­dahkii nu bures go vejolaš, ja ahte son joksá sutnje alimus vejolaš ahtanuššan­dási, maiddái kultuvrralaččat ja vuoiŋŋalaččat.
3. Soahpamušriikkat ovddidit riikkaidgaskasaš ovttasbarggu vuoiŋŋas áš­šáigullevaš dieđuid lonohallama dustejeaddji dearvvašvuohtadikšuma birra ja lámis mánáid medisiinnalaš, psykologalaš ja doaibmannávccaid dikšuma birra ja maiddái dakkár dieđuid viiddideami ja oažžuma, mat gusket veajuiduhttima, dábálaš skuvlema ja fidnoskuvlema vugiid. UIbmilin lea veahkehit soahpamuš­riikkaid buoridit návccaideaset ja máhtuideaset ja maiddái viiddidit vásáhusai­deaset dáin surggiin. Dákko galgá giddet earenoamáš fuomášumi gárggiideaddji riikkaid dárbbuide.

24 artihkal

1. Soahpamušriikkat dovddastit, ahte mánás lea vuoigatvuohta návddašit buoremus vejolaš dearvvašvuohtadilis ja maiddái buohcanvuođaid dikšumii ja veajuiduhttimii dárkkuhuvvon bálvalusain. Soahpamušriikkat barget dorvvastit, ahte oktage mánná ii gártta luohpat vuoigatvuođastis návddašit dákkár dearvvaš­vuohtabálvalusain.
2. Soahpamušriikkat vigget ollašuhttit dán vuoigatvuođa dievaslaččat ja álggahit áššáigullevaš doaimmaid earenoamážit:
a) unnidit njammi ja eará mánáid jápmimiid;s
b) ihkkarastit, ahte buot mánát ožžot vealtameahttun doaktár- ja dearvvašvuohtadivššu, mas vuođđodearvvašvuohtadikšun ja gárggiidahttin lea earenoamáš dehálaš;
c) vuostálastit dávddaid ja nealguma maiddái vuođđodearvvašvuohta­divššu olis, earret eará anedettiin dakkár teknologiija, mii lea álkit oažžumis, ja dorvvastettiin doarvái beaktilis borramušaid ja buhtes juhkančázi oažžuma vuhtii válddedettiin birrasa nuoskuma váraid ja riskkaid;
d) dáhkidit áššáigullevaš dearvvašvuohtadivššu áhpehis ja riegádahttán etniide;
e) sihkkarastit, ahte servodaga buot gearddit, earenoamážit váhnemat ja mánát, ožžot dieđuid ja oahpahusa ja ahte sin dorjot geavahit ožžojuvvon vuođđodieđuideaset máná dearvvašvuođas ja borramušain, njamaheami buriin beliin, birashygieniijas ja bárttiid eastadeamis;
a) ovddidit dustejeaddji dearvvašvuohtadivššu, váhnemiidrávvema, ja maiddái bearašplánema skuvlema ja bálvalusaid.
3. Soahpamušriikkat álggahit buot beaktilis ja áššáigullevaš doaimmaid heaittihit árbevieruid, mat vahágahttet máná dearvvašvuođa.
4. Soahpamušriikkat čatnasit ovddidit ja arvvosmahttit riikkaidgaskasaš ovttasbarggu ollašuhttit cehkiid mielde ja loahpas dievaslaččat dán artihkkalis dovddastuvvon vuoigatvuođa. Dákko giddejuvvo earenoamáš fuomášupmi gárg­giideaddji riikkaid dárbbuide.

25 artihkal

Soahpamušriikkat dovddastit mánnái, gean doaibmaválddálaš eiseválddit leat sajuštan su fuolahusa ordnema, su suodjaleami dahje su vuoiŋŋalaš dearv­vašvuođa divššu čalmmis doaladettiin, vuoigatvuođa sutnje addojuvvon divššu ja su sajušteapmái čadnon eará diliid dárkkisteapmái áigodagaid mielde.

26 artihkal

1. Soahpamušriikkat dovddastit juohke máná vuoigatvuođa návddašit sosiála dorvvus, sosiála oadju mielde lohkkojuvvon, ja álggahit vealtameahttun doaim­maid ollašuhttit dán vuoigatvuođa dievaslaččat riikkaideaset lágaid mielde.
2. Dáid ovdamuniid juolludettiin galggašii, juos lea dárbu, váldit vuhtii máná ja su ealiheamis vástideaddji olbmuid ekonomalaš dili ja dilálašvuođaid, dego maiddái eará áššiid, mat váikkuhit máná dahkan dahje su beales dahkkon ohcamuššii.

27 artihkal

1. Soahpamušriikkat dovddastit juohke máná vuoigatvuođa eallindássái, mii lea doarvái buorre su rumašlaš, silolaš, vuoiŋŋalaš, morálalaš ja sosiála ahtanuš­šama dáfus.
2. Váhnemiin dahje dain, geat vástidit máná fuolaheamis, lea vuosttaš geat­negasvuohta návccaideaset ja ekonomalaš vejolašvuođaideaset mielde dorvvas­tit máná sosiála ahtanuššama dáfus vealtameahttun eallindiliid.
1. Soahpamušriikkat álggahit riikkaideaset siskkáldas dilálašvuođaid ja várii­deaset mielde dárbbašlaš doaimmaid doarjut váhnemiid ja earáid, geain lea ovd­dasvástádus mánáin, dán vuoigatvuođa ollašuhttimis ja maiddái addet dárbbu mielde materiála veahki ja dorjot prográmmaid, main giddejuvvo earenoamáš fuomášupmi borramuššii, bivuide ja ássamii.
2. Soahpamušriikkat vigget buot vejolaš vugiiguin dorvvastit máná ealihan­mávssuid oažžuma váhnemiin dahje earáin, geain lea ekonomalaš ovddasvástá­dus mánás, sihke soahpamušriikkas ja olgoriikkain. Earenoamážit dalle, go olm­moš, geas lea ekonomolaš ovddasvástádus mánás, orru eará riikkas go mánná, soahpamušriikkat ovddidit riikkaidgaskasaš soahpamušaide searvama dahje daid dahkama ja maiddái eará áššáigullevaš ortnegiid ceggema.

28 artihkal

1. Soahpamušriikkat dovddastit juohke máná vuoigatvuođa oažžut oahpahu­sa, ja dán ulbmila ollašuhttima várás cehkiid mielde ja buohkaide sii earenoamá­žit:a)
a) dahket bákkolažžan vuođđodási skuvlejumi, mii galgá leat nuvttá buoh­kaid oažžumis;
b) dorjot iešguđetlágan gaskadási skuvlenhámiid gárggiidahttima, oahppo- ja fidnoválljenbagadallan mielde lohkkojuvvon,
c) oaččuhit daid juohke máná olá­muddui ja álggahit áššáigullevaš doaimmaid, dego nuvttá oahpahusa fálla­ma ja ekonomalaš doarjaga addima dan dárbbašeddjiide;oaččuhit buot áššáigullevaš geainnuiguin allaskuvladási skuvlema buoh­kaid olámuddui sin návccaideaset vuođul;
d) buktet oahpaheapmái ja fidnoskuvlemii čatnaseaddji dieđuid ja oahpistea­mi buohkaid oažžunsadjái ja olámuddui;
e) álggahit doaimmaid, mat ovddidit jeavddalaš skuvlavázzima ja unnidit skuvlla gaskkalduhttima;
2. Soahpamušriikkat álggahit buot áššáigullevaš doaimmaid dáhkidit, ahte stivrra atnet skuvllas nu, ahte dat heive oktii máná olmmošárvvuin ja dáinna op­palašsoahpamušain.
2. Soahpamušriikkat ovddidit ja arvvosmahttet riikkaidgaskasaš ovttasbarg­gu skuvlenáššiin vikkadettiin earenoamážit dasa, ahte diehtemeahttunvuohta ja girjeloguhisvuohta nohká oppa máilmmis ja ahte šaddá álkit ávkkástallat dieđa­laš ja teknologalaš dieduiguin ja dánáigásaš oahpahanvugiiguin. Dákko gidde­juvvo earenoamáš fuomášupmi gárggiideaddji riikkaid dárbbuide.

29 artihkal

1. Soahpamušriikkat leat ovtta oaivilis dan hárrái, ahte máná skuvlen galgá viggat:
a) gárggiidahttit máná persovnnalašvuođa, attáldagaid ja maiddái vuoiŋŋalaš ja rumašlaš máhtuid nu dievaslaččat go vejolaš;
b) gárggiidahttit olmmošvuoigatvuođaid ja vuođđoluomusvuođaid ja maiddái Ovttastuvvan Našuvnnaid vuođđudangirjji vuođđojurdagiid gudnejahttima;
c) ovddidit gudnejahttima máná váhnemiid, máná iežas kultuvrralaš identi­tehta, giela ja árvvuid, máná assan- ja šaddanriikka nationála árvvuid ja maid­dái dakkár kultuvrraid guovdu, mat leat sierralágánat go su iežas kultuvra;
d) ráhkkanahttit máná vásttolaš eallimii luomus servodagas ipmárdusa, ráfi, utnolašvuođa, sohkabeliid dásseárvvu ja buot našuvnnaid, etnihkalaš, nationála ja oskkoldatlaš joavkkuid ja maiddái eamiálbmogiid lahtuid gaskavuođa ustit­vuođa vuoiŋŋas;
e) ovddidit gudnejahttima eallinbirrasa guovdu.
2. Guđege oasi dán artihkkalis dahje artihkkalis 28 ii oaččo dulkot nu, ahte dat ráddje ovttaskasolbmuid ja servošiid vuoigatvuođa vuođđudit ja jođihitoahppolágádusaid, goitge álohii dainna eavttuin, ahte sii doahttalit dán artihkka­la 1 bihtás ovdanbuktojuvvon vuođđojurdagiid ja gáibádusa, ahte dákkár lágá­dusain addojuvvon skuvlen galgá joksat riikkas dohkkehuvvon minimála dási.

30 artihkal

Dain riikkain main leat etnihkalaš, oskkoldatlaš dahje gielalaš unnitlogu­joavkkut dahje eamiálbmogiid lahtut, dákkár unnitlogujoavkku dahje eamiál­bmoga mánás ii oaččo biehttalit vuoigatvuođa návddašt ovttas joavkku eará lahtuiguin iežas kultuvrras, dovddastit ja ollašuhttit iežas oskkoldaga dahje gea­vahit iežas giela.

31 artihkal

1. Soahpamušriikkat dovddastit máná vuoigatvuođa vuoiŋŋasteapmái ja ast­oáigái, su ahkái heivvolaš stoahkamii ja áhpásnuhttindoaimmaide ja maid­dái friddja oassálastimii kultuvraeallimii ja dáidagiidda.
1. Soahpamušriikkat gudnejahttet ja ovddidit máná vuoigatvuođa oassálastit buot kultuvra- ja dáiddaeallimii ja arvvosmahttet heivvolaš ja ovttadássásaš vejolašvuođaid fállama kultuvra-, rádio-, áhpásmahttin- ja astoáiggedoaimmaid várás.

32 artihkal

1. Soahpamušriikkat dovddastit máná vuoigatvuođa oažžut suodjaleami eko­nomalaš ávkkástallama ja dakkár barggaheami vuostá, mii orru uhkideame dahje headušteame su skuvlejumi, dahje vahágahttime su dearvvašvuođa dahje rumašlaš, vuoiŋŋalaš, morála dahje sosiála ahtanuššama .
2. Soahpamušriikkat álggahit láhkaásahan-, hálddahus-, sosiála- ja skuvlen­doaimmaid dáhkidit dán artihkkala ollašuhttima. Dáinna ja vuhtii váld­dedettiin eará riikkaidgaskasaš áššegirjjiid áššáigullevaš mearrádusaid soahpamušriikkat earenoamážit:
a) meroštallet unnimus barggahanahkeráji dahje -rájiid;
b) addet dárbbašlaš mearrádusaid bargoáiggi ja bargodiliid hárrái; jaásahit heivvolaš ráŋggáštusaid ja eará bággehusaid dáhkidit dán artihkkala beaktilis ollašuhttima.

33 artihkal

Soahpamušriikkat álggahit buot áššáigullevaš doaimmaid, láhkaásahan-, háld­dahus-, sosiála- ja skuvlendoaimmat mielde lohkkojuvvon, suodjalit má­náid áššáigullevaš riikkaidgaskasaš soahpamušain meroštallojuvvon gárrenáv­dnasiid ja psykotrohpalaš ávdnasiid lobihis atnimis ja maiddái eastadit geavaheames mánáid dáid ávdnasiid lágahis buvttadeamis ja gávppašeamis.

34 artihkal

Soahpamušriikkat čatnasit suodjalit máná buot seksuála ávkkástallama ja boasttogeavaheami vugiin. Dáinna ulbmiliin soahpamušriikkat barget earenoa­mážit álggahit buot heivvolaš, riikkaid siskkáldas dahje guovtte- ja máŋggaid­gaskasaš doaimmaid eastadit:
a) máná fillema dahje bággema lágahis seksuála daguide;
b) mánáid ávkkástallama prostitušuvnnas dahje eará lágahis seksuála doaim­main;
c) mánáid ávkkástallama pornográfalaš čájáhusain dahje materiálain.

35 artihkal

Soahpamušriikkat álggahit buot áššáigullevaš, riikka siskkáldas ja guovtte- ja máŋggaidgaskasaš doaimmaid caggat mánáid rievideami, vuovdima ja gávppašeami mainnage ulbmiliin dahje mange hámis.

36 artihkal

Soahpamušriikkat suodjalit máná buot eará ávkkástallanvugiin, mat áitet juoga ládje su buorredili.

37 artihkal

Soahpamušriikkat dáhkidit, ahte
a) mánná ii biinniduvvo iige suinna meannuduvvo dahje son ránggáštuvvo julm­met, olmmošmeahttumit dahje badjelgeahččanvugiin. Jápminráŋggaštusa dahje agibeai­duomu almmá beastašumi haga ii galgga cealkit vuollel 18-jahkásažžan dahkko­juvvon rihkkosiin;
c) mánás ii oaččo váldit eret su luomusvuođa lágaheamit dahje mielaeavttus. Máná giddemis, eará gittaváldimis dahje fáŋgemis galgá čuovvut lága ja dáidda doaimmaide oažžu dorvvastit easka maŋimus vuohkin ja hui oanehis áigái;mánáin, geas lea váldon eret luomusvuohta, galgá meannudit olmmošlaččat ja gudnejahttimiin su mielriegádan olmmošárvvu vuhtii válddedettiin su ahkása­ččaid dárbbuid. Earenoamážit galgá juohke máná, geas lea váldon eret luomus­vuohta, sirret olles olbmuin, earret dalle go orru leame mánnái buoremus meannudit nuppe ládje. Juohke mánás lea vuoigatvuohta doallat oktavuođa bearrašiinnis reivviiguin dahje gallestallamiiguin, earret spiehkastatdiliin;
d) mánás, geas lea váldon eret luomusvuohta, lea vuoigátvuohta johtilis vuoi­gatvuohta- ja eará veahkkái ja maiddái vuoigatvuohta šiitit luomusvuođa eretvál­dima duopmostuolus dahje eará doaibmaválddálaš, sorjjasmeahttun ja bealá­his eiseválddi ovddas ja vuoigatvuohta oažžut johtilis mearrádusa man beare dákkár áššis.

38 artihkal

1. Soahpamušriikkat čatnasit gudnejahttit daid riikkaidgaskasaš humanitára vuoigatvuođa njuolggadusaid, mat gusket sidjiide alcceseaset verjjostallamiin ja main lea mearkkašupmi máná hárrái, ja maiddái dáhkidit gudnejahttima dáid njuolggadusaid guovdu.
2. Soahpamušriikkat álggahit buot vejolaš doaimmaid sihkkarastit, ahte vuollel 15-jahkásaččat eai njuolga oassálastte vašálašvuođaide.
3. Soahpamušriikkat biehttalit váldimis soahtevehkii olbmo, gii ii leat deav­dán 15 jagi. Dakkár olbmuid soahtebálvalussii gohčodettiin, geat leat deavdán 15 jagi muhto eai 18 jagi, soahpamušriikkat barget addit vuosttaš saji dán ahkejoavkku boarrásepmosiidda.
4. Riikkaidgaskasaš humanitára vuoigatvuođas meroštallojuvvon siviila olbmuid suodjalangeatnegasvuođaideaset mielde soahpamušriikkat álggahit buot vejolaš doaimmaid suodjalit ja dikšut mánáid, geaidda verjjostallan čuohca.

39 artihkal

Soahpamušriikkat álggahit buot áššáigullevaš doaimmaid ovddidit dakkár máná rumašlaš ja silolaš dearvvašnuvvama ja maiddái sosiála vuogái­duvvama, gii lea gártan man beare healbadeami, ávkkástallama, illasteami, biin­nideami dahje eará julmmes, olmmošmeahttun dahje badjelgeahččan meannudeami dahje ráŋggáštusa, dahje verjjostallama gillájeaddjin. Dearvvašnuvvan ja vuogáiduv­van galgá dáhpáhuvvat birrasis, mii ovddida máná dearvvasvuođa, iešgudnejaht­tima ja olmmošárvvu.

40 artihkal

1. Soahpamušriikkat dovddastit juohke mánnái, gean nággejit rihkkon rih­kuslága, gean áššáskuhttet dainna dahje gii lea gávnnahuvvon sivalažžan dasa, vuoigatvuođa gieđahallojuvvot dakkár vugiin, mii ovddida su olmmošárvvu ja árvvolašvuođa, mii nanne máná gudnejahttima earrásiid olmmošvuoigatvuođaid ja vuođđoluomusvuođaid hárrái ja maiddái váldá vuhtii máná agi ja viggamuša ovddidit su vuogáiduvvama servodahkii ja huksejeaddji rolla oččodeami servo­dagas.
1. Dáinna ulbmiliin ja vuhtii válddedettiin riikkaidgaskasaš áššegirjjiid áššáigullevaš mearrádusaid soahpamušriikkat dáhkidit earenoamážit, ahte:
a) máná eai nágge áššálažžan rihkuslága rihkkumii, su eai áššáskuhte dainna dahje su eai gávnnat rihkkon dan dakkár daguid dahje healbademiid vuođul, mat dahkanbotta eai lean gildojuvvon riikka siskkáldas láhkaásaheamis dahje riikkaid­gaskasaš vuoigatvuođas;mánás, gean nággejit áššálažžan dahje gean áššáskuhttet rihkuslága rihk­kumis, galget leat unnimustá čuovvovaš dáhkádusat:
i) su atnet sivaheapmen nu guhká go su lága mielde gávnnahit sivalažžan;
i) sutnje galgá ájahalakeahttá ja njuolga almmuhit, dahje dárbbu mielde su váhnemiid dahje lágalaš fuolaheddjiid bakte, man geažil su leat áššáskuhttán, ja sus leat vuoigatvuohta oažžut vuoigatvuohtaveahki dahje eará áššáigullevaš veahki iežas bealušteami válmmaštallamis ja dan ovdanbuktimis;
ii) son galgá ájitkeahttá ja lágaid mielde oažžut iežas ášši mearriduvvot doaibmaválddálaš, sorjjasmeahttun ja bealehis eiseválddis dahje juridihkalaš orgánas rehálaš riektegeavvamis nu, ahte vuoigatvuohta- dahje eará áššáigulle­vaš veahkki lea das mielde ja earenoamážit vuhtii válddedettiin máná agi dahje dilálašvuođa ja juos dat ii leat su buoremus ávkki vuostá, su váhnemat dahje lágalaš fuolahead­djit leat das mielde.
ii) su ii oaččo bágget duođaštit dahje dovddastit iežas sivalažžan. Son galgá sáhttit dutkat dahje dutkkahit vuostebeali vihtaniid ja maiddái oažžut iežas vih­taniid gohčojuvvot vuoigatvuhtii ja dutkojuvvot ovttadássásašvuođa namas;
ii) juos son gávnnahuvvo áššálažžan láhkarihkkumii, sus lea vuoigatvuohta oažžut dán mearrádusa ja dan vuođul mearriduvvon doaimmaid alit doaibma­válddálaš, sorjjasmeahttun ja bealehis eiseválddi dahje juridihkalaš orgána ovdii lága mielde;
vi) son galgá nuvttá oažžut dulkka veahki, juos son ii ipmir dahje huma dan giela, mainna ášši gieđahallojuvvo;su priváhtaeallima galgá gudnejahttit dievaslaččat ášši gieđahallama buot áiggiid.
3. Soahpamušriikkat vigget ovddidit dakkár lágaid ásaheami, meannudanvu­giid ja eiseválddiid ásaheami ja lágádusaid vuođđudeami, mat heivejit earenoa­mážit mánáide, geaid nággejit rihkkon rihkuslága vuostá, geaid áššáskuhttet das dahje geaid leat gávnnahan rihkkon rihkuslága vuostá, ja earenoamážit:
a) ásahemiin unnimus lágalaš agi, mas nuorat mánáid ii sáhte atnit gelbbo­lažžan rihkkut rihkuslága vuostá;
b) álot go lea vejolaš ja sávahahtti, álggahit eará go juridihkalaš doaimmaid dákkár mánáid guovdu, dainna eavttuin, ahte olmmošvuoigatvuođat ja vuoigat­vuohtadorvu gudnejahttojuvvojit dievaslaččat.
4. Sihkkarastit, ahte mánáid gieđahallet nu mot sin buorredili dáfus heive, ja sin dilálašvuođaid ja rihkkumuša ektui vuohkkaseamos vuogi mielde, galgá leat vejolašvuohta iešguđetlágán ordnemiidda dego áittardeapmái, oahpis­teapmái, bearráigehččomearrádusaide, rávvemii, eiseváldebearráigehččui, sadjásašbearašdikšui, oahpahan- ja fidnoskuvlenprográmmaide ja eará lágá­dusdivššu molssaeavttuide.

41 artihkal

Mihkkege dán oppalašsoahpamušas ii váikkut mearrádusaide, mat ovddidit buorebut máná vuoigatvuođaid ollašuvvama, ja mat sáhttet leat:
a) soahpamušriikka láhkaásaheamis; dahje
b) dakkár riikkaidgaskasaš vuoigatvuođas, mii guoská soahpamušriikka.

II oassi

42 artihkal

Soahpamušriikkat čatnasit buktit oppalašsoahpamuša vuođđojurdagiid ja mearrádusaid viidát nu olles olbmuide dego maiddái mánáide diehtun vuogá­laččat ja aktiivvalaččat.

43 artihkal

1. Vuođđuduvvo máná vuoigatvuođaid komitea dárkut soahpamušriikkaid ovdáneami dán oppalašsoahpamuša geatnegasvuođaid ollašuhttimis. Dat dikšu maŋŋelis namuhuvvon doaimmaid.
2. Komitea lahttun leat logi áššedovdi, geain lea alla morála ja dovddas­tuvvon áššedovdamuš dan giettis, man dát oppalašsoahpamuš gokčá. Soahpamušriikkat válljejit komitea lahtuid iežaset rilkkavuložiid gaskavuođas ja sii doibmet komiteas ovttaskasolmmožin. Lahtuid válljedettiin galgá giddet fuomášumi ovttadássásaš geográfalaš juohkašuvvamii ja dasa, ahte deháleamos juri­dihkalaš vuogádagain lea ovddasteaddji.
2. Komitea lahtut válljejuvvojit čiegus válggain soahpamušriikkaid evttoha­said gaskkas. Guhtege soahpamušriika sáhttá ásahit evttohassan ovtta iežas riikkavuloža.
3. Komitea vuosttaš lahttoválljejupmi lea maŋimusat guđa mánu siste das, go dát oppalašsoahpamus lea boahtán fápmui, ja dan maŋŋel juohke nuppi jagi. Unnimusat njeallje mánu ovdal guđege válljejumi Ovttastuvvan Našuvnnaid váldočálli galgá sáddet soahpamušriikkaide reivve, mas dáhttu sin nammadit eavttohasaideaset guovtti mánu siste. Váldočálli ráhkada dan maŋŋel buot nam­maduvvon olbmuin alfabehtalaš logahallama, masa leat merkejuvvon maiddái nammadeaddji soahpamušriikkat, ja addá dán logahallama dan maŋŋel oppa­lašsoahpamuša soahpamušriikkaide diehtun.
3. Válljejumit doaimmahuvvojit Ovttastuvvan Našuvnnaid váldodoaimmahaga čoakkámiin, man váldočálli lea gohččon čoahkkái. Dát čoakkámat leat mearri­danválddálaččat, go guokte goalmmátoasi soahpamušriikkain leat mielde, ja komiteai válljejuvvojit dat, geat ožžot eanemus jienaid ja eanetlogu oassálasti ja jienasteaddji soahpamušriikkaid ovddasteddjiid jienain.
2. Komitea lahtut válljejuvvojit njealji jahkái hávil. Sin sáhttá válljet ođđasit, juos sin nammadit ođđasit evttohassan. Vuosttaš válggas válljejuvvon lahtuin vihttasa doaibmaáigodat nohká guovtti jagi geažes. Soahpamušriikkaid čoakkáma ságajođiheaddji vuorbáda dán vihttasa dalán vuosttaš válgga maŋŋel.
3. Juos komitea lahttu jápmá, earrána dahje almmuha, ahte ii sáhte juoga eará ášši dihte dikšut bargguidis komiteas, dat soahpamušriika, mii lei namuhan olbmo evttohassan, nammada nuppi áššedovdi iežas riikkavuložiid gaskavuođas su sadjái loahppaáigodahkii. Komitea galgá dohkkehit nammadeami.
4. Komitea dohkkeha iežas meannudannjuolggadusaid.
5. Komitea vállje doaibmaolbmuidis guovtti jagi áigodahkii.Komitea čoakkámat ordnejuvvojit dábálaččat Ovttastuvvan Našuvnnaid váldodoaimmahagas dahje feara man eará báikkis, man komitea mearrida.
4. Komi­tea čoahkkana dábálaččat oktii jagis. Dán oppalašsoahpamuša soahpamušriikkaid čoakkán mearrida komitea čoakkámiid guhkkodaga ja dárbbu mielde dárk­kista mearrádusa. Mearrádusa dohkkeha oktasaščoakkán.
11. Ovttastuvvan Našuvnnaid váldočálli fuolaha komiteai dárbbašlaš bargo­veaga ja -lanjaid, nu ahte komitea sáhttá dikšut dán oppalašsoahpamušas mearri­duvvon doaimmaidis beaktilit.
12. Oktasaššoahkkima mearrádusain ožžot dán oppalašsoahpamuša vuođul vuođđuduvvon komitea lahtut bálkká dakkár eavttuid mielde mot Ovttastuvvan Našuvnnaid oktasaščoakkán mearrida.

44 artihkal

1. Soahpamušriikkat addet Ovttastuvvan Našuvnnaid váldočálli bakte komi­teai raportta doaimmain, maiguin barget ollašuhttit dán oppalašsoahpa­mušas dovddastuvvon vuoigatvuođaid, ja ovdáneamis, mii guoská dáid vuoigat­vuođaid návddašeapmái:
a) guovtti jagi geažes das, go oppalašsoahpamuš lea boahtán fápmui áššái­gullevaš soahpamušriikka hárrái;
b) dan maŋŋel juohke viđat jagi.
2. Dán artihkkala mielde dahkkojuvvon raporttain galgá čujuhit daid vejolaš dagaldagaid ja váttisvuođaid, mat váikkuhit dán oppalašsoahpamušas namuhuv­von geatnegasvuođaid deavdimii. Raporttain galget leat maiddái doarvái olu dieđut, vai komitea sáhttá oažžut gokčevaš ipmárdusa oppalašsoahpamuša olla­šuhttimis raporterejeaddji riikkas.
3. Soahpamušriika, mii lea addán komiteai vuđolaš álgoraportta, ii dárbbaš čuovvovaš raporttain, mat lea namuhuvvon bihtás 1 b, geardduhit komiteai ovdalis doaimmahuvvon vuođđodieđuid.
4. Komitea sáhttá dáhttut soahpamušriikkas lassidieđuid, mat gusket oppa­lašsoahpamuša ollašuhttima.
5. Komitea addá juohke nuppi jagi ekonomalaš ja sosiálalávdegoddi bakte Ovttastuvvan Našuvnnaid oktasaščoakkámii raportta doaimmaidis birra.
6. Soahpamušriikkat almmuhit iežaset raporttaid viidát iežaset riikka álbmo­gii.

45 artihkal

Vai oppalašsoahpamuša beaktiliš ollašuhttima sáhtášii ovddidit ja riikkaidgaskasaš oktasašbarggu giettis, maid oppalašsoahpamuš gokčá, arvvosnuhttit:
a)  sierranasorganisašuvnnain, UNICEF:as ja Ovttastuvvan Našuvnnaid eará orgánain lea vuoigatvuohta oažžut ovddasteddjiideaset dán oppalašsoahpamuša mearrádusaid ollašuhttima árvvoštallandoaimmaide, mat gullet daid doaibma­suorgái. Komitea sáhttá dárbbu mielde bivdit sierranasorganisašuvnnaid, UNI­CEF:a ja eará, komitea oainnu mielde heivvolaš doaibmaválddálaš servošiid addit áššedovdiveahki oppalašsoahpamuša ollašuhttimii guoskevaš gažaldagain, mat gullet iešguđege doaibmasuorgái. Komitea sáhttá bivdit sierranasorganisa­šuvnnaid, UNICEF:a ja Ovttastuvvan Našuvnnaid eará orgánaid addit raporttaid oppalašsoahpamuša ollašuhttimis guđege iežas doaibmasuorggis;
b) komitea sádde dárbbašlažžan oidnojuvvon dáhpáhusain sierranasorganisa­šuvnnaide, UNICEF:ii ja eará doaibmaválddálaš orgánaide soahpamušriikkaid raporttaid, main bivdet teknihkalaš rávvema dahje veahki dahje main boahtá ovdan dákkár dárbu, oktan komitea iežas fuomášumiiguin ja evttohusaiguin, juos dakkárat leat dáid bivdagiid ja dárbbuid hárrái;
c) komitea sáhttá ávžžuhit váldočoakkámii, ahte dat bivddášii váldočálli dahkat komitea ovddas dutkamušaid sierragažaldagain, mat laktásit mánáid vuoigatvuođaide;
d) komitea sáhttá dahkat evttohusaid ja dábálaš ávžžuhusaid, maid vuođđun leat dán oppalašsoahpamuša 44 ja 45 artihkkala mielde ožžojuvvon dieđut. Dát evttohusat ja dábálaš ávžžuhusat doaimmahuvvojit buot áššeosolaš soahpamuš­riikkaide ja dat ja soahpamušriikkaid vejolaš fuomášumit raporterejuvvojit okta­saščoakkámii.

III oassi

46 artihkal

Dát oppalašsoahpamuš lea rabas buot riikkaide vuolláičállima várás.

47 artihkal

Dát oppalašsoahpamuš galgá ratifiserejuvvot. Ratifiserengirjjit furkejuvvojit Ovttastuvvan Našuvnnaid váldočálli duohkái.

48 artihkal

Dán oppalašsoahpamuššii sáhttet searvat buot riikkat. Searvangirjjit furke­juvvojit Ovttastuvvan Našuvnnaid váldočálli duohkái.

49 artihkal

1. Dát oppalašsoahpamuš boahtá fápmui golbmalogát beaivve dan maŋŋel, go Ovttastuvvan Našuvnnaid váldočálli duohkái lea furkejuvvon guoktelogát ratifiseren- dahje searvangirji.
2. Guđege soahpamušriikka guovdu, mii ratifisere oppalašsoahpamuša dahje searvá dasa guoktelogát ratifiseren- dahje searvangirjji furkema maŋŋel, oppa­lašsoahpamus boahtá fápmui golbmalogát beaivve dákkár riikka iežas ratifi­seren- dahje searvangirjji furkema maŋŋel.

50 artihkal

1. Juohke soahpamušriika sáhttá evttohit nuppástusa oppalašsoahpamuššii ja addit nuppástuhttinevttohusa Ovttastuvvan Našuvnnaid váldočállái. Váldočálli galgá dán maŋŋel almmuhit soahpamušriikkaide nuppástuhttinevtto­husa birra ja bivdit daid almmuhit, dorjotgo dat soahpamušriikkaid čoakkáma, mas nuppástuhttinevttohus gieđahallojuvvo ja das jienastuvvo. Juos njealji mánu sisa dákkár almmuhusas unnimusat okta goalmmádas soahpamušriikkain doarju dan, čoakkáma váldočálli gohčču dákkár čoakkáma čoahkkái Ovttas­tuvvan Našuvnnaid olis. Mii beare nuppástuhttinevttohusaid, mii lea dohkke­huvvon oasseváldi ja jienasteaddji soahpamušriikkaid eanetloguin, sáddejuvvo Ovttastuvvan Našuvnnaid oktasaščoakkámii dohkkehuvvot.
2. Nuppástus, mii lea dohkkehuvvon dán artihkkala 1 bihtá mielde, boahtá fápmui go dan leat dohkkehan Ovttastuvvan Našuvnnaid oktasaščoakkán ja guokte goalmmádasa soahpamušriikkain.
1. Go nuppástus boahtá fápmui, de dat čatná daid soahpamušriikkaid, mat leat dan dohkkehan. Eará soahpamušriikkaid čatnet ain dán oppalašsoahpamuša mearrádusat ja vejolaš árat nuppástusat, maid dat leat dohkkehan.

51 artihkal

Ovttastuvvan Našuvnnaid váldočálli vuostáiváldá ja doaimmaha viidáseappot buot riikkaide daid várrehusaid deavsttaid, maid riikkat leat ratifiseredettiin dahje searvvadettiin dahkan.
2. Várrehusa, mii ii heive oktii dáinna oppalašsoahpamuša ulbmiliin dahje dárkkuhusain, ii oaččo dahkat.
3. Várrehusa sáhttá goas beare geassit ruovttoluotta almmuhemiin das Ovt­tastuvvan Našuvnnaid váldočállái, gii doaimmaha áššis dieđu buot riikkaide. Dákkár almmuhus boahtá fápmui dan beaivve, goas váldočálli lea dan vuostái­váldán.

52 artihkal

Soahpamušriikkat sáhttet geassádit dán oppalašsoahpamušas almmuhemiin das čálalaččat Ovttastuvvan Našuvnnaid váldočállái. Geassádeapmi boahtá fáp­mui jagi geažes das, go váldočálli lea ožžon das dieđu.

53 artihkal

Ovttastuvvan Našuvnnaid váldočálli nammaduvvo dán oppalašsoahpamuša furkejeaddjin.

54 artihkal

Dán oppalašsoahpamuša álgostuhkka, man arábija-, kiinná-, eŋgelas-, fránskka-, ruošša- ja espánjagielat deavsttain lea seamma duodaštanfápmu, furke­juvvo Ovttastuvvan Našuvnnaid váldočálli duohkái.
Dán nannehussan vuolláičállán ovddasteaddjit, iešguhtege ráđđehusas áššáigullevaš fápmudusain, leat vuolláičállán dán soahpamuša.